(ilma munata) kotletid peidetud kitsejuustu ja peediga

Külmal ajal ma lausa tunnen, kuidas keha karjub vitamiinide järgi. Aga samas tahaks ka midagi tummist ja mõnusat ja kõhtu täitvat. Nii tuligi mõte panna kokku peedi-kitsejuustukotletid, kuid tervislikuma kiiksuga, riivsaia asemel on retseptis nisukliid. Sai ja hapukoor asendavad muna, kes soovib, saab needsamad ühe munaga asendada. Ning kel soovi, saab samuti ka kitsejuustu näiteks mozzarella, brie juustuga asendada või üldse selle välja jätta. Kõrvale maitseks sobib hästi kaste, mis on tehtud sinepist-meest-tillist.

(4-le)

Vaja on:

• 500g segahakkliha
• 1 viil saia
• 1 spl hapukoort
• 1 suurem keedetud peet
• Sool, pipar, õli
• 1 sibul, 1 küüslaauguküüs
• 5-6 spl nisukliisid
• 6-8 viilu kitsejuustu

Kuidas valmib:

1. Riivi peet ja sega see kokku hakkliha, hapukoore ja soola-pipraga. 
2. Haki sibul ja küüslaauk ja lisa hakklihale. 
3. Kasta saiaviil voolava vee all märjaks, pigista pisut vedelikku välja ja lisa sai hakkliha segule, sega segu kahvliga hästi läbi. 
4. Mätsi kotleti jagu segu käte vahel lapikuks, peida keskele kitsejuustu viil, mätsi kotlet kinni ja paneeri nisukliides. 
5. Prae pannil krõbedaks.

Serveerida soovitan magusa sinepikastmega või nt Felixi kurgisalatiga, kuhu on lisatud 1 spl mett.
Head isu!

Laupäevane pajapraad nuikapsaga

Praegu on käimas mõnus nuikapsa hooaeg. Kes veel nuikapsast ei tea, siis see on selline huvitava kujuga kapsaline, tekstuurilt meenutab redist, maitselt on lillkapsa sarnane, praetult samuti. Väga hea paneeritult aga ka pajaroas, soovitan soojalt proovida, kes veel jõudnud pole. Samuti sobib nuikapsas hästi toorelt krõmpsutamiseks lillkapsa asemel ja ka salatitesse. Tänuväärne mahedamaitseline köögivili.

Siin retseptis toodud pajapraest või ahjuroast, kuidas keegi nimetada soovib, jätkub umbes 4-le. 
NB! Nuikapsas on pildil üleval vasakus nurgas :)

Vaja on:

• ~700g värsket kartulit
• 2 keskmist nuikapsast
• ~700g läbikasvanud sealiha
• 2 tomatit
• 2 sibulat
• 2 tšillit õhkõrna vürtsi jaoks või 4 kerge vürtsi jaoks
• 200ml kohvikoort
• oliiviõli
• tugevamamaitselist juustu (mul oli kasutusel pecorino)
• mozarellat (soovi korral)
• basiilikut, punet (oreganot), soola, pipart
  
  

Kuidas valmis:

1. Pese kapsas, kartul, tomatid. Koori sibul. 
2. Viiluta sealiha poolesentimeetristeks tükkideks, kartulid pooleks, tomatid ja sibul samuti sektoriteks. Koori nuikapsas ja tükelda seegi poole sentimeetri paksusteks viiludeks. Tükelda ka tšilli, jäta seemned sisse tugevama vürtsi jaoks. Kui soovid kasutada mozarellat, siis tükelda ka see kuubikuteks. 
3. Kalla ahjuvormi põhja oliiviõli ja viska sinna sealiha ja kartulid, lisa hulka tšilli, sibulad, maitsesta soola ja pipraga ja viska vorm ahju 200 kraadi juurde. Lase vormil 45 minutit ahjus küpseda, vahepeal võid lusikaga kartuleid ja liha suskida, et nad ilusasti värvi igasse külge saaksid. 
4. 45 minuti möödudes lisa vormile ka nuikapsas, tomat, maitseained, kohvikoor ja lase sel veel umbes 20 minutit küpseda. 
5. Keera ahi välja, riputa vorm üle mozarella ja tugevamaitselise juustuga ja lase sel järelkuumuses pisut sulada. Garneeringuks sobib hästi basiilik. 
6. PS! Kohvikoorest on tekkinud mõnus kaste, ära seda siis vormi põhja unusta.

Mahlane krõbekana mee, tšilli ja ürtidega

Huvitava maitsenüansiga krõbe kana, mis sulab suus ja sulatab ja sööjate südamed. Kui korra seda kana proovid, ei soovi sa kunagi  enam kana vaid soola-pipraga maitsestada. Antud retsepti kogustest piisab 6-le kanatükile. 

Mis vaja on: 

• Kanakoibi, kintse või fileed 1-2tk sööja kohta, olenevalt tükkide suurusest.
• 1 sibul
• 2-3 küüslaaugu küünt
• Ürte, kui on värskeid, kasuta peterselli ja basiilikut, kui kuivatatud, võid kasutada ka nt pitsamaitseainet
• 1spl + 1tl vedelat mett
• 1 spl sojakastet (võid ka ära jätta kui pole)
• Tšillipulbrit või veerand värsket tšillikauna, seemned eemaldatud
• Pool vaniljekauna või veerand teelusikat vaniljepastat (see annabki kanale äärmiselt mõnusa maitsenüansi)
• Garneeringuks 1 spl piinia- ehk seedermänniseemneid (soovi korral) 

Kuidas valmis:

1. Kui kasutad fileed, tee selle keskele sisselõige nii, et moodustuks tasku, mida täita saab. Koibade ja kintsude puhul lükka nahka pisut eemale, et saaksid naha ja kanaliha vahele täidist panna. 
2. Hõõru kanatükke kergelt soola ja pipraga. 
3. Haki sibul ja küüslaauk tükkideks, sega teelusikatäie meega ja lisa pisut soola ning hakitud ürdid või pitsamaitseaine. Suru segu kas kanafilee õnarusse või naha ja kanaliha vahele.
4. Ideaalne oleks nüüd kanatükid panna küpsetuskotiga ahjuvormi  ja külmikusse üleöö marineeruma. 
5. Järgmine päev, või ajanappusel poole tunni pärast, pista vorm ahju 175 kraadi juurde 40-50 minutiks, filee puhul piisab ka 30-40 minutist. 
6. Kui kana hakkab pealt kergelt pruunistuma, valmista glasuur: Sega 1 spl mett, 1 spl sojakastet, hakitud tšillikaun või veerand teelusikat tšillipulbrit, sool. Lõika poolik vaniljekaun pikuti pooleks ja kraabi noaotsaga seemned välja ning lisa needki glasuurile. Kui kasutad vaniljepastat, lisa see. 
7. Sega segu hästi läbi, maitse. Kui maitse on liialt magus, lisa veel pisut soola. 
8. Kui kanatükid on pealt kenasti pruunid, tõsta vorm korraks ahjust välja, lõika küpsetuskott pealt lahti nii, et kanatükid oleksid pealt vabad ja pintselda neile mõnusalt glasuuri peale. 
9. Jätka küpsetamist kuni glasuur läheb pruuniks ja kananahk hakkab mullitama, võid veel korra glasuuri siis peale määrida ja jäta kana umbes 5-ks minutiks seisma enne serveerimist. 
10. Rösti kuumal puhtal pannil piiniaseemneid kuni need muutuvad kuldpruuniks ja serveeri kana peal! 

Mandlites paneeritud juur-friikad ja jogurtis kana

Prantsusmaal proovisime kord sellist toitu, ja oh imet, leidsin selle n-ö retsepti ka Rachel Khoo (kes oli Pariisis meie kokanduskursuse juhendaja) kokaraamatust "My little Paris kitchen". Mõnusalt võrratu, aga tunnistan siinkohal, et maguskartul soolase toiduna on mu jaoks ikkagi liiga magus. Kellele maguskartul meeldib, soovitan lisada seda nii 100g kanti, aga mulle see ei istu. Ehk rohkema soolaga?

Ega selles roas midagi keerulist pole: 

Mis vaja läks

• 1 pisike bataat ehk maguskartul (kui oled selle fänn, mina asendaks kindlasti 3-4 kartuliga) ~100-150g
• 1 pastinaak
• 1 porgand
• sool, petersell
• 25g jahvatatud mandleid
• 2tl õli või kaalulangetajail pehmet külmpressitud kookosrasva

kana jaoks

• 500g kanarinda või muud puhast, taist liha
• paneerimiseks riivleiba või maisihelbeid, soovi korral ka pisut parmesani
• maitsestamata jogurtit
• soola, pipart, tüümiani, peterselli 

Kuidas valmis

1. Koori bataat (kui seda kasutad) või kartulid, pastinaak ja porgand ja lõigu peenikesteks friikartuli suurusteks tükkideks. 
2. Sega kokku mandlid ja õli või kookosrasv, sool ja vähene petersell, tükkideks hakituna ning viska sinna ka juurikad ja kata nad seguga. Selleks on hea kasutada mõnda kaanega anumat või lausa kilekotti.
3. Küpseta juurikaid ahjus 175 kraadi juures 30-45 minutit, kuni nad on küpsed. 
4. Kana võid ka eelmisel päeval valmis teha: selleks lõigu kana suupärasteks tükkideks, maitsesta maitsestamata jogurt ürtide, soola ja pipraga ja pane kana sinna sisse. 
5. Hea oleks lasta kanal pisut tõmmata, aga kui sul aega pole, sobib ka 10 minutit jogurtis seismise aega. 
6. Paneeri kana riivleivas või pisut purustet maisihelvestes, soovi korral lisa ka sinna parmesani ja küpseta ahjus 175 kraadi juures 20 minutit või eriti küpse katte jaoks prae pannil. 

 

Kas märkasid kaunist taldrikut? See on parit www.lafier.ee lehelt!

Moosiga liha ehk ööd on veel külmad

Kindlasti mõtlete, et mis jama ma nüüd kirjutan. Aga nii on. Kevadised ööd on veel külmad ja miski ei tee tuju paremaks kui ahjust välja tulnud pisut magusalt lõhnav seapraad. Sobib ka külmana järgmisel päeval võileivale kerge salatiga või järelejäänud kastmega soojendamiseks. Moosina tuleks ära kasutada sahvrisse seisma jäänud pohla-õunamoos või kui seda pole, sobib ka pohlamoos. Sel juhul tuleb lihtsalt õunu juurde lisada. 

Juustu ja riivleivaga paneeritud kanakintsud koos kõrvitsa-kartuli püreega

Buduaaris toimus Rannamõisa kanalihast valmistatud toitude võistlus ja plaanisin minagi selle toidu esitada sinna kuid kahjuks jäin vaid paari tunniga hiljaks ja seega, pole muud mõistlikku teha kui seda ülihead retsepti teiega jagada.

Sedamoodi paneeritud kana saab ülimalt mahlane ja mõnus, perekond sõi ja väga väga, kohe väga palju kiitis. Originaalis on see retsept pärit Betty Crockeri retseptivaramust, aga minupoolsete muganduste ja täiendustega.